Obidjoul - obre - oliwon - onbligada - o-pipirit - ourakàn - owala
Mabèlo - mabouya - madjoumbe - matjilpa - mazenflen - mègzoklèt - miyonnen - mokodji - moun

Nad - nannan - nanninannan - natifnatal - nawflaw - nika - ninang-founang

Nwè  eti koulè chabon  nan lang natifnatal-matnik la pa ni moun

N
a :
t-l-dj. An-an nan pawol tjanmay-piti. 2. Potjel an-an  nan angle piplis peyi Karayib la. (ang. no, an-an) 3. Potjel "adan" nan angle anchay peyi Karayib la ek nan lang Ayiti a. 4.  Nan lang Ayiti a, zèb,  Nardostachys jatamansi, eti moun sèvi pou fè an tolonmel. 

Nad : t-l k-b.  Ayen epi se tout. 2. Ayen san patate. (angl. nothing, ayen).  Nad marinad, ayen menm ; zewo. 

Naje  brennen bra epi pie pou se ale douvan nan  dlo.
Najè : t-l k-m. Moun ka bat bra'y ek pie'y pou ale douvan asou an kare-dlo. 2. Moun ka woule ti kò'y adan an djoumbat.

Nak : t-l k-b. Ayen, ayen toubannman 2. Titak, tibren, an ti-zizin adan an bagay. 3. An mapipi grenn kalagway ki adan kokiyaj lanmè.

Nakach : t-l k-b.  Ayen menm. Pa menm an titak. 2. Nan sistenm-lang  Gwadloup la, ayen. Ayen toubolman. Nannan  bich mol anba zekal an grenn eti moun ka manhe  kontel nannan zikak la
Nàs  panyen fèmen  lonji epi 6 a 8 pwent  ki trape de plato   yonn oben de goulon
Natifnatal : t-l. d-d. Eti ki leve nan an lantiray, an peyi, an lakou-moun fann. "I koumansé résité tou fò an poem i té matjé ba Adliz adan lang natif-natal li" (R. Confiant, Kòd Yanm, 1986). 2. Eti ki pa trape ayen peyi lòtbòtsay adan. 2. Eti pa ni p’an tjak adan, ki trape tout bidjoul an bagay pe trape. 3. Eti ka sanble tout bagay ka doye ras li, zandja’y. Peyi-natifnatal, lakou-moun ka rete anlè an kare-tè ki trape lang ek mès ki ta'y pou woule nan lavi a ek tjoke divini.

Nawflaw : t-l. d-d Eti ki pa ni p’an tjak adan, ki trape tout bidjoul an bagay pe trape, ki ladje kòdjòm ka ale. 2. Eti ka sanble tout bagay ka doye ras li, zandja’y.

Nèg  nonm  moun san an koulè lapo fann   tout moun ka bat an lavi a.
Ni  trape an bagay nan laliwonn moun. -Mi an gran plezi lakontanplasion si’w rete sezi se bien lemosion  leve zie wo  ni lape e lajwa  ti pipiri rete la-.
Nich  ti sitjèt bwa ek tij-fèy eti zibie a sanble fè an
Niche  pase lang pianmpianm anlè an bagay.

Armand Nicolas 1925-2022  Armand Nicolas
Nika yonn adan se brennen-kò gran-bèlè a....
Ninang-fannang :
t-l k-m. Moun ki anba jouk an moun ek pa ni p'an lanmen-djok anllè lavi'y ki ta'y. "Ale vie nèg, ninang-fannang, dènie jenerasion apre krapo" (J. Bernabé, Rue-Cases-Nègres, E. Palcy/J. Zobel, 1982) 2. Moun ka trimen aleliwon nan lavi a. 3. Moun ki soubawou ek pa adan mès moun gran sivite. "An ninang-fannang batizé doubout" (M.-Th. Lung-fou, Trois bonnes fortunes, 1969). Nan sistenm-lang Matnik la, moun ka di ninang-founang, tou. Nonm  moun-asou-latè katjòt mal
Nou : t-l f-l. Palab-fondas sistenm-lang eti ka pran plas de oben an krèy moun eti an moun ka pale nan tit yo  tout pou pa vire nonmen yo toulong.   Nou se moun Matnik. 2. t-l f-l. Palab-fondas sistenm-lang  ka matje liannaj djok nan mitan an krèy moun epi an bagay.  Peyi nou an. 3. Nan sistenm-lang jenerachon-douvan Matnik, tankon Ayiti, "nou" te ka pran plas zòt pou matje an lespri yonn-a-lòt, an lespri lakou-moun. Kouman nou ye adan mizè ta'a.

Nouvel  tout pawol kabeche mabial ki ka toumbile lèspri ek kanman moun. Nòwplaj  kare-kay asou lèstè anlè-solèy lanmè-ble Atlantik la atè Makouba.

Nwè  eti koulè chabon  nan lang natifnatal-matnik la pa ni moun

Nwel  mazenblo kretjen oliwon 25 Desanm  jou-wouvè-zie Jezikri  otila moun atè-lakay-matnik ka tjwe kochon

 

 

 

Se Simao moun Wanakera (Henri Taillefond) ki matje abstrak lang Matnik ta'a.

Commentaires

Doc. K

"Ninang-founang dènyé jénérasyon apré krapo", kontè a ka di sa adan La Rue Cases-Nègres.

KM2

Man bien enmen pawol tala nad marinad

Kanmo.Matinik

Bonjou tout moun,

Es zot pé difizé lien-tala ba tout zanmi-zot ki Matinik ki Gwadloup ki Guiyàn. Sé pou fè étidian enskri adan Lisans kréyol la.

http://www.montraykreyol.org/spip.php?article5573

Mèsi anpil.

Vérifiez votre commentaire

Aperçu de votre commentaire

Ceci est un essai. Votre commentaire n'a pas encore été déposé.

En cours...
Votre commentaire n'a pas été déposé. Type d'erreur:
Votre commentaire a été enregistré. Poster un autre commentaire

Le code de confirmation que vous avez saisi ne correspond pas. Merci de recommencer.

Pour poster votre commentaire l'étape finale consiste à saisir exactement les lettres et chiffres que vous voyez sur l'image ci-dessous. Ceci permet de lutter contre les spams automatisés.

Difficile à lire? Voir un autre code.

En cours...

Poster un commentaire

Vos informations

(Le nom et l'adresse email sont obligatoires. L'adresse email ne sera pas affichée avec le commentaire.)